Mõista, mõista, mis see on

Translanguaging - niisuguse sõnaga puutusin kokku 21. sajandi mitmekeelse hariduse pespektiive tutvustavat raamatut lugedes. Näited ja selgitused aitasid küll sisu mõista, aga mis võiks olla eestikeelne vaste. Guugeldamisega ma targemaks ei saanud. Mõiste eesti keelde toomisega ei ole kiiret, aga silmad-kõrvad peaks lahti hoidma küll.

Avatus maailmale on toonud ilmselt igasse valdkonda süle ja seljaga sõnaloomelisi ootusi. Kui see süle ja selja täis ootusi on vaja ühe korraga täita, siis ei puugi esmapilgul sobivana tundunud vaste mõni aeg hiljem enam kõige paslikum tunduda.

Näiteks oleme eelmisest sajandist keeleõppega ühenduses tänasesse toonud mõisted käsutäitmismeetod ja vaikne periood.

Õppimise ja õpetusega ühenduses ei meeldi mulle käsud, eriti õppe algusfaasis. Ja kõigis esinemisvormides ei seostu käsutäitmismeetod ka käskiva kõneviisiga. Total Physical Response (TPR) meetodi (arendaja James J. Asher) nimetuse on soomlased jätnud tõlkimata. Meil on kasutatud ka toortõlkelist ümberütlemist: täielikult füüsilisel reageerimisel põhinev meetod. Meetod tähtsustub peaasjalikult keele õppimise algfaasis (kuulan ja tegutsen). Kümme aastat on mõnedki keeledidaktika õppejõud mõistet käsutäitmismeetod kasutanud. Vaikset perioodi vist veel kauem. Sedagi mõistet ei taha ma aktsepteerida. See on kõnelema õppija jaoks vaikimise aeg, aga tähenduslike helide maailmas. Õpetaja seisukohalt on minu arvates tähtis mõista, et vaikimine (mitte vaikus) on selles arengujärgus mõistlik. Milline termin on tähenduslikult selgem?

Keeleõppega seostub ka paariaastane lõimitud aine- ja keeleõpe (LAK-õpe). Ingliskeelsed sugulased Content and Language Integrated Learning (CLIL), Cognitive Academic Language Learning Approach (CALLA) jt. Nii suulises kui ka kirjalikus kõnes kiputakse eestikeelset lühendit veelgi lühendama - LAK. Õpioskuste komponent on aga minu arvates teiskeelses õppes nii olulise ja olemusliku tähendusega, et lühendist ei saa see puududa. Seega - LAK-õpe!

Sõna sagekasutajale muutub tähendus enesestmõistetavuseks. Esmakokkupuutel on aga tähendus veel kujunemata ja loeb sõnast saadav mulje. See võib mõiste tähendusvälja ahendada, muidugi ka laiendada ja - hägustada.

Mis juhtub, kui esmamulje järgi kujundatavad tähendused jäävad mõistete kokkulepitud tähendusest kaugele?

Teiskeelne õpe tähtsustub juba lapseeas. Ja ka see saladuslik translanguaging. Nii igapäevases keelekasutuses kui ka teaduskeeles, valdkonnaspetsiifilistes keelendites. Mida see tähendab eesti keelele, eesti keele õpetajale?

Missuguse endastmõistetava sõna tähendusväljaga tegelen täna? Õppimine?