Thursday, February 10, 2011

Koos kirjutamisest

Aeg läheb kiiresti. Tagasivaateiks napib ikka aega. Vahel sunnib elu aega maha võtma.

Eelmise nädala lõpust olen mõelnud 30 aasta tagustele aegadele koos Lilianiga, keda enam meie hulgas ei ole. On tema aabitsad, on tema õpilased, tema lapsed, lapselapsed. Ja see, mis igaühele koosoldud aegadest külge on jäänud.

Minu jaoks on üks tähtsatest õpitud asjadest koos kirjutamine. Tollal tegime seda ka füüsiliselt ühes ruumis olles. Eeltöö võis ju olemas olla, aga lõplik lausestus sündis üheskoos, erinevaid vaatenurki arutades ja üksikute sõnade tähendusi vastastikku täpsustades. Mu mäletamist mööda oli vahel neli inimest koos, enamasti kaks või kolm. Loen praegugi tunnustavalt esiõpetuse raamatut ja viimastel aegadel olen üle vaadanud meie võistutööd 1991. aastast - Eesti algkool.

Kooskirjutamisest sai harjumus. Nüüd on seda lihtsam korraldada - kooskirjutamiseks on abivahendeid mitmeid. Mis aga vahendatud kooskirjutamisel puudu jääb - tähendustesse süüvimine. Kogen seda siis, kui virtuaalruumis kooskõlastatud teksti mingil põhjusel tuleb samade kooskirjutajatega arutada või rakendada. Selgub, et üksikute fraaside taga on erinevad sisud. Ja vahel väga erinevad. Hindan väga koostöist tekstiloomet, kus kirjalik kõne sünnib suulise kõne saatel.

Süvenemine, oma kogemuste selitamine teoreetiliste põhjenduste toel - neid harjumusi tahaks endalegi samavõrra kui need olid olemas Lilianil. Koos inimlikkuse, mõistvusega.

Koos kirjutatu jõudis paremini ka lugejateni ja ei tõrjunud välja individuaalset tekstiloomet. Loodan võimalusi ja tahtmist jätkuvat mõlemaks.

No comments:

Post a Comment