Thursday, March 17, 2011

Kallid eestlased, töötage vähem, tehke rohkem koostööd





Õpetaja karjääripuu


Kallid eestlased, töötage vähem, tehke rohkem koostööd!

Niisugust lauset tsiteeris tänasel kvalifikatsioonikonverentsil Maaja-Katrin Kerem Kutsekojast. Konverentsi korraldajad tähtsustasid Eesti kvalifikatsioonide mõistetavamaks ja usaldusväärsemaks saamist kui lõputut protsessi.


Konverentsile läksin, et kontrollida oma seisukohti õpetajakutse omistamise kohta Euroopa raamistiku kaastekstis. Minu seisukoht: õpetaja ametiga ühenduses saame rääkida kahest astmest - põhikoolituse järgsest (nooremõpetaja/abiõpetaj/õpetaja abi) ja kutseaasta(te) järgsest (õpetaja). Konverentsil kuuldu alusel oleks see Euroopa raamistiku järgi seitsmes tase, mida Eesti rakendab kaheastmelisena.


Veel kaks tundi enne konverentsi lõppu arvasin, et atesteerimine on mõistlik alles jätta ja õpetaja karjääripuus kirjeldatud kutsestandardi viis taset ei ole mõistlik kutse omistamise ja atesteerimise ühendamise tee. Millist kontrollisüsteemi see eeldaks! Ometi peaks just õpetajad käima enesehindamise teed esimeste hulgas.


Maaja-Katrini koostööle õhutav lause andis mu juba tärkama hakkanud kahtluseidule jõudu juurde. Et atesteerimist polegi kaheastmelise 7. taseme kutsestandardi juures vaja. On vaja tööandjate ja töövõtjate dialoogi ning kokkuleppeid (arenguvestlus?), mis toetavad õpetaja sihipärast edenemist 7. taseme kutsekirjelduse enam kui kolmekümnes (nagu praegu) üksiktunnuses. Konkreetse organisatsiooni ja konkreetsete õpetajate eeldustest ja ootustest lähtuvalt Ei pürgita kõrgemat redelipulka püüdma. Püüeldakse paremate saavutuste ja eneseteostuse poole samal redelipulgal. Kui praegust kutsestandardit vaadata, siis on sellel pulgal laiust küll ja küll. Väga mitmesuguste ambitsioonide jaoks.


Kas palk hakkaks sõltuma õpetajana töötamise staažist ja haridusasutuse kokkuleppeist õpetajatöö hindamise kohta? Kas asutuse palgafond võimaldab teha mõistlikke otsuseid või aitaks paremaid lahendusi (ka nt tunnikoormuse osas) leida õpetaja riigiteenistuja staatus? Kas õpetajad ja nende tööandjad usaldavad üksteist piisavalt?


Küllap tekib teisigi küsimusi. Võib-olla pole siia kirja saanud sugugi esmased?

No comments:

Post a Comment